2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist oli asustatud 76%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.
Asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerand oli alla 80 m2 ja kolmandik jäi suurusvahemikku 60–80 m2. Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas 2- ja 3-toalisi, vastavalt 32% ja 30%.
Kraanivesi oli 93% asustatud eluruumidest. Vesiklosett oli olemas 88%, vann või dušš 84% ning keskküte 70% eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68% asustatud eluruumidest.
Alates 2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruumi, ehk 10% olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.
Samal teemal:
Maa-ameti korteritehingute ülevaade näitab Eesti kinnisvaraturu ebaühtlast jagunemist. Näiteks ühe kuu keskmise brutopalga eest saaks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit . . .
Osaleme koos Swedbankiga reedest pühapäevani toimuval messil Kinnisvara 2012. Meie ühisesinduses C514 on hea võimalus tutvuda enam kui 150 korteri, . . .
Eelmisel nädalal vormistati viimase korteri müük Pärnu südalinna uues kortermajas aadressil Aida 5. Korterid leidsid uue omaniku Pärnu uusarenduste kontekstis . . .