Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%.
On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada. Kõige probleemsemaks on muutunud olukord magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad.
Tulevikku prognoosides tuleb väga selgelt arvestada asjaoluga, et praeguseks on kinnisvara aastane hinnatõus ületanud keskmise palga kasvu juba mitu aastat ja see ei saa enam nii jätkuda. Inimestel on küll endiselt olemas soov osta kinnisvara, kuid nagu näitavad ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt tellitud uuringud, saab kasvav hind ostuotsuse tegemisel aina suuremaks takistuseks.
Seega, kel on soov müüa, peab olema valmis ka tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või panema koheselt reaalsetele oludele vastava pakkumishinna. Inimestel on buum ja sellele järgnenud krahh väga hästi meeles ning tulevikku hinnatakse palju pragmaatilisemalt.
Vaata lähemalt Uus Maa veebruarikuu turuülevaadet
Allikas: Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Samal teemal:
Korterite hinnatõus on Mustamäel peatumas. Eelkõige paistab see silma järelturukorterite pakkumishindade puhul, mille hulgas on aina rohkem näha esialgsest soodsamaid . . .
Kuigi kinnisvara nii öelda „paberilt ostmine“ pole enam nii levinud, kui näiteks veel aasta-poolteist tagasi, toimub see endiselt taskukohasemate või . . .
Kuigi Eesti kinnisvaraturul annavad tooni odavamad üürikorterid ning neid haaratakse nii-öelda lennult, siis aina enam tuleb turule ka eksklusiivsema grupi . . .