Peamiselt 1970-ndatel rajatud Väike-Õismäe ringlinn on teinud läbi erinevaid etappe – olnud magalate seas üks ihaldatumaid elupaiku, seejärel jäänud mõnevõrra tahaplaanile, kuid nüüd taas arenema ja edenema hakanud.
Esmalt statistikat. Sarnaselt kõigi teiste piirkondadega kasvas ka korterite hinnatase. Näiteks, kui 2012. aasta II kvartalis tuli müüdud 79 korteri keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks Väike-Õismäel 815 eurot, siis möödunud aasta samal ajal müüdud 89 korteri hinnatasemeks kujunes 1005 eurot ruutmeetri eest. Käesoleva aasta II kvartalis müüdi 97 korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1174 eurot.
Nagu näha, ei kajastunud vahepealne vaikelu tehingutes, neid toimus endiselt palju. Probleem oli pigem investeeringute vähesuses võrreldes teiste paneelrajoonidega. Kui Lasnamäel ja Mustamäel renoveeriti-soojustati hoogsalt maju, ehitati teid ja tegeleti haljastusega, siis Väike-Õismäel oli seda vähem näha.
Nüüd on hakatud renoveerima Õismäe ringil olevat asfaltteed, Ehitajate teed ning tulevikus saab korda ka praegune Haabersti ring. Korteriühistud on asunud aga maju renoveerima. Ilusa ja soojapidava hoone nimel ei kardeta ka pikaajalist laenu võtta.
Rajatud on mitmeid spordikeskuseid ja terviseradasid, paljud koolid on saanud uued staadionid koos kvaliteetse kunstmuruga. Plaanis on ehitada ka uusi lasteaedu, sest asumi elanikkond on kasvanud viimase kümne aasta jooksul 35 000-lt 41 000-le inimesele.
Magalapiirkondade üheks suureks probleemiks on saanud parkimiskohtade süvenev nappus. Väike-Õismäel on näiteks mitmete 9-korruseliste hoonete korteriühistud asunud asjaga tõsisemalt tegelema ja võimalusel looma täiendavaid autokohti.
Kõik eelmainitu aitab Väike-Õismäel saada uut hingamist ja värskust ning hoiab linnaosa sattumast getostumise radadele, mida paneelrajoonide puhul aeg-ajalt ikka kardetud on. Ka naabruses asuva Astangu kiire areng aitab positiivsele tulevikule kaasa.
Autor: Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
