20
02.2018

Metsaturul on liikvel kahtlaselt sõbralikud ja helded ostjad

Eesti metsaturgu ootab ilmselt ajaloo aktiivseim aasta, mis meelitab ausate vahendajate kõrval turule ka hulgaliselt avantüriste heausksete metsaomanike arvelt rikastuma.

Sõltumatu metsavahendaja Metsaoksjon.ee hiljutise uuringu järgi kavatseb tänavu oma metsa või raieõigust müüa vaid iga seitsmes metsaomanik, kuid surve müümiseks muutub alanud aastal oluliselt agressiivsemaks. Lõppenud aastal sai enam kui 80% metsaomanikest kõne või kirja mõnelt ostuhuviliselt. Kuulutuskeskkonnad on mesijutuga ostupakkumistest pungil, üha sagedamini kutsutakse metsaomanikust sõpra või naabrit üles andma.

Kui oled metsaomanik, saad järelikult sel aastal väga tõenäoliselt mõne ostupakkumise. Pakkujad esitlevad end pea alati “sõltumatu vahendajana”, mis mõnikord on sulatõsi, sagedamini aga otsene vale. Väheste päris vahendajate hulka on tekkinud hulk ostuinimesi, kes on otseselt kokkuostjate teenistuses ja kelle ainus eesmärk on vara omanikult võimalikult odavalt kätte saada.

Kõige tõenäolisemalt saavad tüssata metsaomanikud, kel puudub müügikogemus ja selge arusaam turuhindadest. Ostukõne saades ei tasu kindlasti toru hargile visata, vaid pakkumine ära kuulata. Oluline on aga mõista, kas räägid avantüristiga, kel eesmärgiks sinu metsa võimalikult odavalt kättesaamine, või sõltumatu vahendajaga kelle tööks on ostjate ja müüjate kokku viimine võimalikult headel tingimustel. Metsaoksjon.ee kogemus kinnitab, et sõltumatul ja läbipaistval oksjonil kerkib metsa hind pea alati kõrgemaks, kui üksikpakkumistes.

Metsaoksjon.ee annab avantüristi äratundmiseks järgmised soovitused.

Ümmargused summad esimeses kõnes

Kui kõnes hakkavad pikema sissejuhatuseta kõlama ilusad ümmargused summad, on ostuhuvilisel selge siht, mis hinnaga soovib ostjalt metsa kätte saada. Võite kolm korda arvata, kas see hind teenib ostja või metsaomaniku huve. Tõmba julgelt pidurit ja uuri oma metsa tegelik turuhind järele.

Psühholoogiline survestamine

Paremat pakkumist kusagilt ei saa, tehinguga on kiire, pakkumine kehtib vaid kaks päeva… see on ebaeetiliste müügimeeste (ja ostumeeste) klassika. Kellelgi pole turust nii head ülevaadet, et midagi sellist tõsiselt väita. Ja kui vastakski tõele, et tema pakkumine on turu kõige kallim, teeks see temast turu kõige lollima ostja.

Ebaselged huvid

Kui teed metsatehingut, pead vähemalt teadma, kelle huve vastaspool esindab. Lõppostja või tema esindaja huvi on mets odavaima võimaliku hinnaga kätte saada. Sõltumatu vahendaja äriks on müüjate ja ostjate kokkuviimine vastastikku kõige tulusamal moel.

Kui tegemist on vahendajaga, siis uuri, kuidas ta plaanib hankida müüjale kõrgeimat hinda ja kui palju on vahendustasu. Ostjal tuleb olla kursis, kuidas enampakkumine on korraldatud, kas suuliselt või kirjalikult ning kuidas ostja sellel silma peal hoida saab.

Veendu kindlasti ka, kas ostja tunneb huvi metsaraie õiguse või kinnistu ostmise vastu koos sellel  asuva metsaga.

Manipuleerimisvõte: ukselt tagasipöördumine

Nn ukselt tagasipööramine on manipuleerimisvõtete klassika. Metsaturul tähendab see näiteks, et kui hind, tingimused ja notariaeg kokku lepitud, jääb ostja üldse ilmumata või tuleb välja madalama hinnaga, viidates ootamatutele asjaoludele või uuele infole.

Kui kokkulepe on saavutatud, küsi ostuhuviliselt siduv ja juhatuse liikme digiallkirjaga pakkumine, mis fikseerib summa, kehtivusaja ja leppetrahvi. Seda võib valehäbita küsida iga pakkumise puhul, vahet tegemata, kui tuntud ettevõtte või eraisikuga tegemist.

Viimase hetke muutused

Hiljutine Eesti Ekspressi lugu väikelast kasvatavast vaimupuudega naisterahvast, kes kaotas sulidele isakodu, seda ümbritseva põllu ja metsa, on traagiline näide tagajärgedest, mille võivad tuua igasugused lepinguvälised kokkulepped.

Igasugused ettepanekud näidata notaris muud kui tehingu tegelikku sisu on suur ohumärk. Sellisest tehingust, ükskõik kui ahvatlevast, hoidu kui vanakuri kirikust.

Kindlas kõneviisis hinnalubadused

Turg on volatiilne, asukohad on erinevad, ostjaid on erinevaid. See tähendab, et ükskõik kes väidab end su metsa väärtust kindlalt teadvat, blufib. Ja väga tõenäoliselt mitte sinu kasuks.

Metsaoksjon.ee eelmise aasta värvikaim näide algas 17 tuhande eurose hinnapakkumise ja sõnadega, et üle selle kindlalt keegi ei paku. Sõltumatu vahendajana hindas Metsaoksjon.ee tema metsakinnistu konservatiivseks turuväärtuseks 44 tuhat eurot. Virtuaalne oksjonihaamer lõi metsaoksjoni keskkonnas lõpuks aga lukku enam kui 50 000 eurose pakkumise.

Liiga hea pakkumine

Kui pakkumine tundub liiga hea et olla tõsi, siis nii see ilmselt ongi. On väga ebatõenäoline, et samal turul ja samadel tingimustel tegutsevatest pakkujatest üks teeb teistest suurusjärgu võrra kõrgema pakkumise. Tõde selgub alles siis, kui ostuhuvilised ausas konkurentsis võistlevad pakkumised teevad. Pole tavatu, et alles notaris selgub et ebareaalsena tundunud pakkumine seda oligi. Seetõttu hoolitse, et Sulle tehtud pakkumine oleks ka siduv – ausa kavatsusega ostjale pole probleem seda digiallkirjaga kinnitada.

 

Vaata, mis su mets väärt on siit www.metsaoksjon.ee/hinnakalkulaator 

 

 

 

 


16
02.2018

Üüriäris edukaks: Kas üüriraha tasub küsida ülekandega või sularahas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Üürileandjal tasub mõelda üüri sularahas kokkukogumisele, kui ta soovib üürikorteril jooksvalt silma peal hoida.  Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et… Loe edasi…


12
02.2018

Kinnisvaramüük tulumaksuvabalt (1)

Tavainimese kokkupuude maksuametiga piirdub suuremalt jaolt lootusega pärast tuludeklaratsiooni esitamist tulumaksutagastust saada. Käesoleval aastal on aga kõik uutmoodi. Muutunud on maksuvaba tulu arvestamise põhimõte, mis toob kaasa kohustuse oma sissetulekuid väga täpselt jälgida ja prognoosida. Inimeste jaoks, kes plaanivad sel aastal kinnisvara müüa, on palju küsimusi tekitanud nii-öelda varjatud kinnisvaramaks, mis tähendab lihtsustatult öeldes seda,… Loe edasi…


09
02.2018

Üüriäris edukaks: Kas üürileantav korter peaks olema sisustatud?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Eesti tavatingimustes peab üürnik üürikorterit pigem ajutiseks eluasemeks. Üürnik soovib vabadust ja ta ei taha soetada mööblit, millele üürikorterist lahkumise järel ei pruugi ta kasutust leida. Seetõttu võib julgelt väita, et üürikorter peab olema sisustatud. Järgmise… Loe edasi…


08
02.2018

Mitmekesine elukeskkond Keilas – Vasarakodu

Keila on populaarne elukoht paljude seas, kes hindavad väikelinna elu, aga ei taha ka Tallinnast kaugel olla. Hea transpordiühendus pealinnaga, väga arenenud kohalik taristu ning kõik eluks vajalik käeulatuses kohe meelitab siia koju rajama. Uus Maa Kinnisvarabüroo poolt pakutav Vasarakodu on kaasaegsete lahendustega korterelamu, mis asub vaid 30 minuti autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Neljakorruselises majas… Loe edasi…


07
02.2018

Kolde Rannamaja on koduks aktiivsele inimesele

Võimalus hingata oma kodu rõdult soolast mereõhku ja nautida ümbritsevat rohelust mitmete aktiivsete vabaajaveetmise võimalustega on peamiseid põhjuseid, mis meelitab aktiivseid linnainimesi valima oma uueks koduks esindusliku Kolde Rannamaja. Kolde Rannamaja naabruskonna tõmbenumber Stroomi rand kutsub päikeselisi päevi nautima, parkmetsa terviserajad ootavad jooksu- või kepikõnniringile. Mereäärne kergliiklustee, grillialad ja ka surfirand pakuvad pärast tööpäeva vajalikku… Loe edasi…