Kinnisvara osturalli hakkab hoogu maha tõmbama ning juba on hoomatavad turu stabiliseerumise esimesed märgid, millest üheks on uuesti kasvama hakanud pakkumiste hulk.
Võrreldes portaalides olevate pakkumiste hulga dünaamikat, näeme käesoleva ja möödunud aasta esimeses neljas kuus erinevusi. Kui mullu, mil turg oli kasvavas faasis, toimus korterite müügipakkumiste vähenemine, siis nüüd on suund vastupidine – aasta algusega võrreldes on toimunud üsna stabiilne pakkumiste hulga suurenemine.
Kui maha arvutada hinnanguline korduvpakkumiste hulk, on müügikuulutuste arv Tallinnas, sõltuvalt piirkonnast kasvanud nelja kuuga 5-20 protsenti, mille puhul suurem number hõlmab linnaosi, kus on enam nõukogude-aegseid tüüpelamuid ja suuremaid uusarendusi.
Pakkumiste hulga kasvamise põhjuseid on mitmeid. Esiteks on selleks kasvanud pakkumine uusarendustes ning teiseks on ka inimesed ise asunud rohkem kortereid müüki panema.
Kolmandaks põhjuseks on aga fakt, et kortereid ei osteta enam möödunud aastaga võrreldava aktiivsusega ning kuigi teostatud tehingute arvudes drastilist langust sel aastal pole veel olnud, ei ületa need arvud enam müükitulevate korterite hulka. Kaugemas perspektiivis tähendab see nii öelda laojäägi suurenemist ja defitsiidi taandumist.
Kasvav pakkumiste hulk tähendab eelkõige konkurentsi tihenemist ning kinnisvaraturu kaldumist müüjate poolelt ostjateleeri. Kõige rohkem puudutab see „magalate“ järelturukortereid, mis tegid läbi suurima hinnatõusu. Kuigi mastaapset hinnalangust pole praeguste prognooside põhjal oodata, toimuvad korrektsioonid igal juhul.
Juba praegu on näha suure üldpinna ja kõrgete kommunaalkuludega järelturukorterite hinnalangetusi, sest sellist tüüpi korterteid on pakkumises palju. Ka selgelt ülehinnatud korterite puhul toimuvad või juba on aset leidnud kärped pakkumishinnas.
Seega tasub müüjatel oma hinnaootustes jälgida enam turuhinda ning olla avatum ka tingimisele. Vastasel juhul jääb see korter suure tõenäosusega lihtsalt seisma.
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo