Elurajoonide arendamise turg muutub keskkonna arendamiseks

Elamispindade turu kõige laiem sektor, kus tehakse kõige enam tehinguid on korterite turg. Korteriteturul on läbi kriisi liikumisel toimunud palju muudatusi. Üks olulisem nendest on ehk ehitaja tingimustest lähtuva arendustegevuse pöördumine kliendi vajadustest lähtuvaks.

Analoogsed muutused on toimumas ka elurajoonide arendamises, kus hõlmatud on nii ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud. Põllulapi kruntideks ümberjoonistamise asemel on uue elurajoonide arendamise märksõnaks kujunenud terviklikkus ja keskkonna, mitte vaid ehitiste arendamine.

Positiivse näitena siin saame tuua Uuesalu elurajooni, kus füüsiliste hoonete asemel väärib esmast mainimist toimiv kogukond.

Tallinna lähivaldades – Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku ja Saue vallas tehti ajavahemikus 2005.-2007. a. ühepereelamutega kokku igakuiselt ligi 200 tehingut. Tänaseks on tehingute arv kukkunud kaks korda väiksemaks. Kui arendajad klientidele uut lisaväärtust ei paku, siis jääb kaup „lattu“ seisma.

Tehingute arvu languse taga on osalt põldude tiheasutuse rahastamisse skeptilisemalt suhtuvad pangad. Vaatamata madalal püsivatele intressimääradele ja ei taha pangad matta raha projektidesse, mille likviidus on küsitava väärtusega. Maja ehk eluaseme likviidsus ei sõltu ju niivõrd sinna paigutatud rahasummast, kui pigem keskkonnast, kus see asub.

Tehingute arvu languse taga on ka see, et buumist rahunenud ja nüüd kaalutletud otsuseid langetavate inimeste jaoks ei ole enamuse uute elurajoonide keskkond enam sobilik.

Väheste terviklikkusele pürgiva elurajoonina võib välja tuua Rae valda jääva Uuesalu. Uuesalus on toimima pandud kogukond, mis tähendab nii töötavat lasteaeda, aktiivset külaseltsi, üritustena ühisüritusi nagu laadad, jaanipäeva ja aastavahetuse tähistamine. Need on tegurid, mis seovad inimesed elukohaga ja hoiavad seal kõige paremas mõttes kinni.

Uuesalu elurajooni kontseptsiooni tagamaad tuginevad Soomest saadud kogemusel, kus läbimõeldud elamuarenduse traditsioonid ja ajalugu on siinsetest märksa pikemad.

Kinnisvaraarenduse ja elurajoonide arendamise ehituskesksus on muutumas loomulikus suunas kliendikesksuseks. Selleks, et kaup täna müügiks läheks peab see pakkuma inimesele hea kodu. Korralikku ehituskvaliteeti eeldatakse niigi. Hea kodu pakkumise üheks võimaluseks on luua keskkond, kus inimesel on meeldiv olla.

Ostjal on taolise positiivse keskkonna olemasolu raske hinnata. Eelkõige saab seda teha läbi ühiste tuttavate otsimise, kes räägiksid ära, „kuidas asjad tegelikult on“. Palju võib infot leida kogukonna ja keskkonna toimumise kohta loodud foorumitest, meililistidest jms elektroonsetest kanalitest.

Muutused elurajoonide arendusturul on positiivsed. Need tekitavad uue kvaliteedi ja avardavad koduotsijate võimalusi märkimisväärselt.

Elurajoonide arendamise turg muutub keskkonna arendamiseks